Meie päev.

Olete te kunagi mõelnud, kuidas see võimalik on, et aeg lendab nii-nii kiiresti? Ma isegi ei kahtle selles, et olete. Aga nii ta on. Alles nagu oleks olnud 9.juuli, mil Marten laskus Riminis ühele põlvele ja mulle ettepaneku tegi… ja nüüd on jäänud täpselt 6 kuud selleni, mil minust ja temast saab meie.

28.juuli 2018 saab olema meie päev.

Esiteks, tseremoonia ja pulmapidu toimub Saku mõisas, kuhu on oodatud ka kõik me pere ja lähimad sõbrad. Selline 80ne punt on tulemas ja eks ta sellise “keskmise mõõtu pulma” nimetuse välja veab ka. Söök ja jook tuleb tellida mõisast, seega sellega probleemi ei ole. Pulmatordi teeb meile mu vend, keda ma kahtlemata usaldan tegema täpselt sellist torti nagu soovime. Tordi kohapealt muidugi olen mina natuke nõudlikum kui on seda Marten ja võib-olla siin loeb rohkem minu soov…. küll aga, sisu ja biskviidi maitses saab ta kaasa rääkida!

Kes meil veel siis olemas on seda tähtsat päeva ära tegema? Fotograaf. Fotograafiks on imeline Laura Strandberg, kelle muinasjutulised pildid on „out of this world“ ja ma isegi ei pinguta üle. Samuti ka video on olemas. Video eest kannab hoolt Megapiksel Stuudio. Ei puudu ka väike bänd ja pulmaisa. Aga vot pulmakorraldajat meil ei ole.. pole nagu veel täpselt aru saanud ka, kas ma tulevikus kahetsen seda valikut või ei. Tundub justkui, et saame ise kenasti hakkama ja pulmaisa saab sel päeval niikuinii olema me parem käsi – seega vist on okei?

Kui nüüd rääkida ka asjadest, mis meil ei ole, on teema. Marten ütles, et teema on „pulmad“, naljanina, aga kui tõsiselt rääkida, siis midagi justkui pähe ei löönudki. Eks mina olen parajalt selline pea laiali igalpool inimene ka ja ei keskendu ühele asjale, mistõttu ongi raskem fookust leida. Värvidest/mustritest meeldib hõbedane, valge ja puit ning motiividest lips. Eks me miskit nendest kombineerime nagu ka kutsete tellimine näitas.

Teema on samas teisejärguline… mul pole KLEITI! See alles tuleb põnev otsing. Eks ma olen seda otsingut ikka parajalt edasi lükanud ka, sest vormi tahaks ikka lihvida enne, kui esimest korda uurima ja proovima lähen. Selle teekonna võtan ka oma sõbrantsi, Marjaliisaga lähinädalatel ette. Sest kui Marten hiljuti küsis, millal Sa siis kleidiotsingutele asud, vastasin ma talle märtsis… jah, alguses ütlesin jaanuar, siis veebruar ja nüüd märts. Ta natuke pahandas ja jõudsime kokkuleppele, et tuleb ikka varem minna, kas või niisama uurima ja taustatööd tegema. Olgu, lähen.

Kleiti kui sellist tahaks, kas merineitsi või printsessilõikega. Nüüd oleneb sellest, milline lõige mulle ilusamini sobib – peenike keskosa justkui ütleks, et peaks seda rõhuma ja printsessikleidi kasuks valiku osutama. Samas ümaram peps ja väike piht võib ka merineitsi lõikega vägagi naiselik jääda… eks me näeme. Igatahes kindel plaan on minna salongidesse. Mul on väike probleem, et ma ei suudaks vist ühtki inimest usaldada niipalju, et laseks tal teha oma kleidi algusest lõpuni ise nii, et mul ei ole kohe seljas midagi võrdluseks.. minu meelest ikka väga julge samm! Samas veel julgem on kleidi tellimine e-poest… Kujuta ette kui saad kleidi kuu aega enne pulmi kätte ja pole üldse see, mis pildil oli? Või kui ei istu kohe üldse.. mis sa siis teed? Pealegi mina tahan seda salongi külastamise kogemust. Kogemust, kus käin kleitide vahel ringi, valin ning proovin ühte, teist ja kolmandat kleiti – see on ju siiski vaid korra elus!

Ja selline see lühikokkuvõte tulevast päevast ongi… mille vahel me veel kahtleme on see, kas võtta fotoboks või mitte? Aga muus osas tean, et asi tiksub ise paika. Pealegi, mis kõige tähtsam, siis meie suhe on … täpselt õige ja tugev. Toeks teineteisele nii heas kui ka natuke vähem heas. Ent õnneks üheskoos pagarisaate lõpuga saab elu minna ainult rõõmsamaks, ainult üks nädal veel ja liigume edasi, vaatamata kordagi tagasi.

6 comments

Kindlasti võtta fotoboks! Minu arvates on see igal üritusel olnud kõigi seas popp lahendus. Meil töökoha jõulupeol oli see täielik hitt ka kõige konservatiivsemate seas. 😉

Ja veelkord palju õnne teile! 🙂

Jaa.. me ise mõtleme sama! Aga üks tuttav, kelle arvamusest ma väga hoolin natuke hirmutas, et ehk inimesed kaovad sinna ära?

Minul on täpselt sama hirm. Lõplikku otsust pole veel teinud aga tõenäoliselt lähme polaroid kaamera teed. Fotoboks on viimasel ajal igas pulmas ja töö üritusel, seega tundub pisut ära leierdatud teema. Kuigi äge on ta küll..
Mul endal ka ei ole veel kleiti aga soovitan kindlasti just enne jaanuari lõppu minna proovima, sest praegu on allahindlused ja väga suured soodushinnad. Kahjuks endale küll paljud kleidid sobisid, aga ühegagi ei tekkinud seda “minu” tunnet. Seega ootan 2018 kollektsiooni ning võibolla lähen isegi õmblemise teed

Polaroidi pakuti meile ka, aga siin jäin ma ka mõtlema, et vb siis keskendutakse enam ise pildistamisele kui fotograafi jäädvustatud piltidele… ja võib-olla pole üldse mingit nurka vaja – inimesed ju tulevad vist meie pärast? Peab igaljuhul mõtlema, eelarve niikuinii lõhku juba ammu.. 😀

Ja pulmakleite lähen ka sel nädalal esimest korda uurima, ehk jõuan veel jaanuari lõppugi!

Tere,
Mulle tundus kirja saatmine liiga isiklik. Aga ma loodan, et antud kommentaar tõstab suunurgad üles poole.
Olen lasteaias õpetaja ja teisipäeval tuli minu rühmas üks tüdruk minu juurde. Laps oli nii õhinas ja kiitis “parim pagar” saadet. Ütles, et ta tahab seda saadet alati vaadata. Ta lootis nii vâga, et sina võidad, sest sa oled nii ilus :).
Edu sulle kõikides ettevõtmistes!

Issand… see on nii-nii armas kiri! Mulle tundub, et me läksime vennaga väikestele lastele eriti peale, eks nemad ei pane pahaks kõike, mida täiskasvanud ehk. Juba üks ema kirjutas ka, et tema poja elas mulle täiega kaasa ja soovib seda finaalisaate Pavlovat sünnipäevaks. Aga tõesti, pani naeratama teie kommentaar – suur aitäh! 🙂

Lisa kommentaar