POLAR A360 vs POLAR RCX3

Jaanuari esimeses pooles tuli mul ühtäkki mõte, et tahaks ikka teada, mida mu süda sellise treeningkoormuse juures teeb. Oma senist pulsikella Polar RCX3-e polnud ma vööga vast korrapäraselt mingi aasta aega juba kasutanud ja käe ümber oli ta treeningutes üksnes selleks, et aega võtta. Või tegelikult need harvad korrad kui ma jooksmas käisin, siis panin ka vöö ümber, aga sisetreeningutes enam pigem mitte.

Asi on nimelt selles, et see vöö on ikkagi veidi ebamugav. Ja kui ma seal ees treeningut juhendan, siis on ju veidi imelik seda kõigi ees sättima hakata kui peaks paigast nihkuma. Lisaks tahtsin ma puht huvi pärast ka aktiivsusmonitori – jube popp värk ikkagi ju, eks? Ja neid kahte põhjust silmas pidades seadsin sammud Sportlandi Viru esindusse ja valisingi omale uue mänguasja, milleks osutus Polar A360.

Koduleht ütleb kella kohta järgmist: “See veekindel aktiivsusmonitor on esimene omataoline, millel on nii randmepõhine südame löögisageduse monitor, Polari isikupärastatud treeningabiline kui ka ööpäevaringne aktiivsuse jälgimise funktsioon. Sellel on isegi nutikella funktsioonid, näiteks nutikad teavitused ja värviline puuteekraan.”

Mina olin ilmselgelt müüdud, aga mida see kõik siiski tähendab? Selgitan ära põhifunktsioonid, mida ise aktiivselt igapäevaselt kasutan:

  • AKTIIVSUSLOGI näitab, kui aktiivne on kasutaja seni päeva jooksul olnud ning nutikell annab praktilisi nõuandeid, kuidas oma päevase aktiivsuse eesmärgini (100%) jõuda. Puudutades oma päevast aktiivsusprotsenti ilmubki see nõuanne ekraanile – näiteks, et 81%-st saada 100% tuleb minna 12 minutilisele sörgile või 55 minutilisele jalutuskäigule. Samas muidugi võib jõuda oma eesmärgini intensiivsema tegevuse kaudu ka kiiremini – teeks ehk mõned lõigud staadionil?
image
  • NUTIKAD KALORID – palju ma sööma peangi? Kell arvutab põletatud kalorite hulga, tuginedes individuaalsetele andmetele nagu kaal, pikkus, vanus, sugu ning aktiivsuse intensiivsus. Kaloriarvutus on muidugi kõige täpsem siis, kui kasutame treeningkordade ajal randmepõhist südame löögisageduse jälgimist. Ja sel juhul kui kell niisama päevläbi laua peal on, näitab see õhtu lõpuks kasutaja baasainevahetuse energiakulu.
  • SÜDAME LÖÖGISAGEDUSEL TUGINEV TREENING oli tegelikult ju üks põhjustest, miks ma selle kella valisin. See näitab treeningu (või ka niisama diivanil vedelemisel..) antud hetke südame löögisagedust ja südame löögisageduse tsooni, mis võimaldab kasutajal tegevust muuta ja treenida oma eesmägi saavutamiseks õigel intensiivsuse tasemel. No näiteks kui pulss sinna 200 juurde hakkab tõusma, siis oleks ilmselgelt mõistlik paar sammu tagasi astuda.

Sellest tulenevalt on selle kella suurim miinus see, et ma pean seda tööpäeviti pea igal teisel päeval laadima. Kui välja on reklaamitud, et aku kestus on maksimaalselt 2 nädalat, siis ilmselgelt polnud seal arvestatud, et kasutaja kasutab südamelöögi andurit 5-6x päevas… miks peaks üldse keegi 6 trenni päevas tegema?! Seega tegelikult see on andestatav – teed Sa näiteks ühe treeningu päevas, siis kestab ka aku vast 5x kauem kui minul ja sellest tulenevalt on info siiski õige. Positiivse poole pealt saab aku täis laaditud juba 1-2 tunniga!

Ja rohkem ma funktsioonide juures ei peatukski, muidugi on neid väga palju (nt teavitused kui oled liiga kaua paigal istunud ja on aeg end sirutada, kui rahulik Sinu uni on, mitu sammu oled päevas teinud jne), ent kel suurem huvi, saab kodulehel järele vaadata! Ma arvan, et nii mind kui ka Sind huvitab hoopiski see, kui täpne see südame löögisageduse andur siiski on?

image

Kui nüüd sekundilisest täpsusest rääkida, siis A360-e lülitasin ma umbes 10 sekundit hiljem sisse, seega võtan hilisemal graafiku uurimisel selle kindlasti arvesse. Lisaks, tulemuste analüüsis märgin RCX3 tavalises ja

A360 jämedas kirjas.

Treeningu põhiandmed on järgmised:

  • Treening: BodyAttack30+Kõht/Selg30
  • Kus: Viru MyFitness
  • Millal: neljapäev, 24.03 kell 14.00.
  • Kestus: 01:11:20 / 01:11:36
  • Keskmine löögisagedus (HR Avg): 139bpm / 139bpm
  • Maksimaalne pulss (HR Max): 185bpm / 184 bpm
  • Energiakulu: 715 kCal / 645 kCal
  • Treening: Maximum training+ / Tempo and Maximum training

POLAR RCX3 SÜDAME LÖÖGISAGEDUSE GRAAFIK:

image

POLAR A360 SÜDAME LÖÖGISAGEDUSE GRAAFIK:

image

Aeg protsentides erinevates südame löögisageduse tsoonides (inimese maksimumpulsiks loetakse pulsisagedust 220 – vanus):

  • MAXIMUM 90-100%: 21% / 9%
  • HARD 80-90%: 25% / 24%
  • MODERATE: 70-80%: 13% / 26%
  • LIGHT 60-70%: 10% / 8%
  • VERY LIGHT 50-60%: 29% / 32%

Kui nüüd kahte graafikut vaadata, siis pilt on ju tegelikkuses päris sarnane, mis teeb ainult head meelt, et raha polnud siiski päris tuulde visatud. Kui vaadata numbreid, siis maksimaalse pulsi erinevus on vaid 1 löök! Keskmine pulss on aga täpipealt sama (veel suurem imestus..). Suurem erinevus tuleb nüüd energiakulus – nagu näha siis RCX5-e 715 kalorit on kindlasti ilusam number kui A360-e 645, kui juba energiakulu treeningusse jahtima minna. Kus see erinevus tuleb?

Erinevus tuleb hästi välja maksimaalses löögisageduse tsoonis oldud ajas. Kui RCX3-s viibisin punasel alal 21% ajast, mis teeb 15 min 18 sek, siis A360-ga olin seal ainult 9%, mis teeb 5 min 56 sek. Ent kui sa vaatad graafikut alates 26ndast minutist, siis näed, et vahe tegelikult ei ole suur. Sel hetkel hakkas mängima BodyAttacki powerlugu, ühtlasi ka kava kõige intensiivsem ning räägitakse ju, et mida rohkem hüppamist, seda ebatäpsem on – tõestatud see fakt ka sai. SAMAS, nagu juba mainisin, siis vahe pole üldse suur – A360 graafikul olen põhimõtteliselt 1-5 löögiga seal joone all, ning RCX3-ga mõne löögiga peal, eriti loo teises pooles. Aga selles vaevu-vaevu joone all ja peal olemisest kõige suurem energiakulu vahe tulebki.

PS. Energiakulu vahe oleneb ka valitud treeningust, kui A360-l on võetud “Group fitness”, siis sealses kellas on spordiprofiilid kindla mustriga üles ehitatud ja seetõttu energiakulu sõltub mingil määral ka valitud treeningust. Ja kahjuks sellist varianti nagu HIIT või BodyAttack seal ei ole.

AGA võtame näiteks ühe ajahetke – olgu selleks 27:20 ning 27:30, kus südame löögisagedus oli vastavalt 180 bpm ja 180 bpm.

image

Ja kui juba, siis ka teise – olgu selleks 40:30 ning 40:40, kus südame löögisagedus oli vastavalt 150 bpm ja 151 bpm.

Ja KUI JUBA, siis ka kolmanda – olgu selleks 55:20 ning 55:30, kus südame löögisagedus oli vastavalt 87 bpm ja 91 bpm.

 

Ma ei hakka neid graafikuid välja tooma, aga ehk usaldate mind…

Kokkuvõttes võin käsi südamel, tõestusmaterjaliga öelda, et tegu on väga hea nutikellaga ja pulssi mõõdab see ikka päris täpselt. Seega kõik skeptikud (kuigi kahtlus ei ole üldse halb asi!), kes mul siin olid, saite ka nüüd kinnitust, et tehnoloogia liigub juba sinna suunas, kus treeningu salvestamiseks on vaja üha vähem vahendeid… ja mul on ainult hea meel, et asi on niivõrd mugavaks tehtud.

Sportlikku kevade algust!

image

Lisa kommentaar