Ja mis on Sinu treeningu eesmärk?

Hiljuti on meil N+RC treeneritega tulnud rohkelt juttu erinevatest treeningutest ja inimeste treenitusest. Esile kerkis mitmeid kordi just see tähelepanek, et harrastaja, kes tuleb jooksutrenni, või mistahes teise trenni, tegema, tahab alati anda endast maksimumi. Noh, kas veri ninast väljas, nägu punane ja miljon kalorit põletatud, või pole nagu trenni olnudki – aga, kas tõesti on asi nii must ja valge?

Kui konkreetselt rääkida jooksutreeningutest, siis ka neid on ju erinevaid, meil on tempotreeningud, baasi laduvad ja taastavad treeningud, üldkehaline ettevalmistus ja paar-kolm teistki, aga siin ongi nüüd oluline teha neil vahet. Kas Sa teadsid, et näiteks rahulikud jooksud peaksid moodustama põhimahu Sinu treeningutest? Et taastav treening on 65-70% maksimaalse südamelöögisageduse juures? Teadsid, et ei ole mõtet teha kõiki neid treeninguid 160+ pulsiga isegi siis, kui tahtmine on suurem kui keha võimekus? Tasa ja targu liigume sinna suunas, kus ajapikku saame ka raskemates treeningutes pulsi allapoole. Ent seni, kui on vaja esialgu taastava treeningu korral kõndida, siis noh, SIIS SA KÕNNIDKI, sest selle eesmärk on siiski keha taastada – vabastada jääkainetest, parandada lihastes vereringlust jne, mitte tekitada uusi jääkaineid asemele.

image

Ja ma ei tea, miks see teema mulle nii hinge läheb. Võib-olla seepärast, et endal mul tõuseb pulss päris kiirelt päris kõrgele ja tunnen end kuidagi eriti puudutatult kui kiiremini joosta ei taha või isegi saa? Või ehk ma siiski hoolin inimestest, kes tulevad ja alustavad suure hurraaga, ent juba aastakese hiljem peavad põlve- või muu vigastuse  tõttu üldse jooksmisega hüvasti jätma? Kas me tahame näha inimesi saamas tugevamaks või hoopiski järk-järgult end lõhkumas… noh, viimane pole kindlasti mingi variant.

“Paned grupile käe ette ja ütled, kui mina jaksan nii aeglaselt joosta, siis saad ka Sina hakkama,”

ütles meile Margus Pirksaar viimasel kohtumisel. Päris raske on juhtida tempogruppe, kus 2-3 entusiasti tahavad ikka tempot tõsta, mille tõttu osad juhid murduvadki ja kiirendavad sammu. Tulemus on aga see, et tagumine ots pahandab, “mis mõttes Sa jooksid kiiremini kui lubatud tempo oli?” Jah, tegelikult on tagumisel otsal õigus, väljakuulutatud kiirus on paigas ja kui see jääb kellelegi liiga aeglaseks (noh, jooksed seal 110-se pulsiga näiteks), siis tempotreeningul saad Sa kiirendustel ja intervalli osas niikuinii endale väljakutse esitada, varu ainult natuke kannatust.

image

Sama lugu on ka rühmatreeningutega. Oi kui palju olen kuulnud kurtmisi naistelt, kes põletasid kõht-selg-tuhara treeningul 250-300 kilokalorit. Mina siis küsin selle peale, aga milline oli Sinu treeningu eesmärk? Vastuseks tuleb hea lihtne 500. Ja kui ma küsin nõutult, et miks Sa sel juhul kardiotreeningut ei valinud (BodyAttack, BodyCombat, HIIT jm punane treening), siis järgneb, et “liiga raske”. Aga armsad, kui te tulete lihastreeningusse, siis enamasti pulss väga kõrgele ei tõuse ja suur energiakulu ei ole ju ometi selle treeningu eesmärk. Natuke mõtlemist, analüüsi ja ehk treeneriga nõupidamist aitab kindlasti edaspidi igast treeningust rahulolevana, natuke tugevama ja tervemana välja tullaolgugi, et esialgu sutsu väsinuna..

Uus treeninghooaeg algab järgmisest nädalast ja paras aeg oma treeningplaanid üle vaadata. Julgelt soovitan proovida uusi asju, vii enda keha mugavustsoonist välja ja peagi näed imelisi tulemusi. Leia aega nii lihas- kui ka kardiotreeningu jaoks, ent ära unustada ka rahulikke-taastavaid treeninguid ja mis kõige tähtsam, siis pikk ja magus uni on kõige alus.

Lisa kommentaar