Kõik on uus septembrikuus

Tegelt on septembrini veel mõned päevad aega. Ning jah, ma tean, et te tegelikult ootate kõik pulmapäeva postitust, mis kenasti mustandites pesitseb. Seda ta teeb täitsa teadlikult seni, kuni pulmapildid ja video, või vähemalt ainult pildid, on meieni jõudnud. Tahaks ikka ilusat ja ehedat postitust avaldada ning mis veel kannab emotsioone paremini edasi kui pildike. Seega ootame.

Nüüd kui pulmad peetud, pulmareisil käidud ja natukene puhatud tuleks mõelda, mis edasi? Kui ma kord, 3-4 aastat tagasi äkki?, oma blogiga alustasin, oli see ehe spordiblogi. Kandsin ette kõik nädalas tehtud treeningud, kulutatud kalorid, joostud kilomeetrit jne. Aga nüüd… võiks nagu sama asja jälle teha, mõtlen ma. Samas, miks ma seda teinud ei ole, on see, et oleks justkui natuke petmine. Saate aru küll – töötab 8st 17ni ja jõuab veel 8-9 treeningut nädalas teha, kulutada tuhandeid kaloreid ning kooki ka küpsetada. Aga tegelt on see töö ja ma ei tee ju ometi 100% igas treeningus kaasa, seega ei saa öelda, et minu 45 minutit treeningut on samad, mis Sinu 45 minutit trenni.

Korra ma isegi mõtlesin, et liiguks kokanduse peale üle. Küpsetada mulle ju ometi meeldib ja heameelega jagan ilusaid koogipilte ning nuuman õhtu läbi tassikooke, aga siis vast minu pulmaeelne pingutus kaob kiiremini kui jõuad öelda “kuulilennuteetunneliluuk” – ütlesin õigesti?

Pealegi, on mul kindel plaan oma koogiraamatu kokkupanemisega, seega ei saaks pooli retsepte jagadagi. Peakski tegelikult vaikselt toimetama hakkama selle kallal, sest praegu nagu aega ja võimalust oleks. Siinkohal on ka idee vahepeal 3x muutunud, aga viimane mõte, mille suve alguses välja ütlesin, tundub, et jääb. Nüüd on kõik vaid küpsetamise taga kinni.

Hakkasin jälle jooksmas käima. Vaikselt, aeglaselt ja 3x nädalas, aga siiski – jooksublogi? Ei, kes jooksublogi lugeda tahab, siis suundub Margiti lehele.

Ehitusest ma ammugi kirjutama ei hakka. Kes mu Instagrami kontot vähegi jälginud on, vast ei teagi, et ma üldse tsiviilehituse magister olen, sest kontol ilutsevad üksnes koogi-, pulma- ja spordipildid. Ent see on selline osa minu elust, millest ma suurema heameelega ei kirjutaks. Hoiame siiski kontori tööelu ja blogimaailma eraldi.

Mis siis mulle alles jääb? Kas peaksin üldse suunda valima või kirjutan nii, kuidas jumal juhatab ja kõigest, millest parasjagu tuju on? Sest tegelikult kirjutada nagu tahaks… Kui Sul on häid mõtteid ja soovitusi, siis julgelt jäta palun kommentaar, ehk aitab mind natukene. 🙂


PS. Kasutan siinkohal ka võimalust ära ja kutsun teid kõiki kolmapäeva õhtul, kell 18.33 algusega Balti Jaama turu juurde, et ära teha üks mõnus treening. Natuke jookseme ja seda rahulikus tempos ning seejärel vallutame trepid. Lisainfo leiad FB lehel SIIN. Haara sõber kaasa ja kohtume! Eksju.. luban, et kõik saavad hakkama.

2 comments

Tead, Sa kirjutad nii hästi ja Sinu kirjutatud teksti on nii hea lugeda, et kirjutagi just sellest millest tuju tuleb. 🙂 Minu meelest ei peagi blogi kusagile lahterdama ja sellisel kujul on see just kõige põnevam. Kunagi ei oska arvata, millest järgmisena kirjutad. Oled nii mitmekesine inimene, et ei pea seda kartma, et teemad kunagi otsa saaksid. Jätka samas vaimus! 🙂

See, et Sa erinevatest valdkondadest kirjutad, teeb Sinu blogi just huvitavaks!
Põnev on jälgida, keep going…

Lisa kommentaar